Change language
dehaze

Taimeökoloogia töögrupp

Taimeökoloogia töögrupi tegevus aitab heita valgust sellele, millised on mitmekesisuse varieerumise põhjused nii taime- kui seenekooslustes. Seda teades saame välja pakkuda ka parimad viisid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Loe rohkem...

Uudiste arhiiv - Jaanuar

NERC statistikakursus Sheffieldis

Jaanuar 2018

22-26 jaanuaril toimus ATSC-NERC (Advanced Training short course funded by the Natural Environment Research Council of the UK) kursus Sheffieldi Ülikoolis, kus töötati intensiivselt erinevate ökoloogias kasutatavate demograafiliste mudelitega. Kursusest võttis osalise NERC grandiga osa ka meie järeldoktor David García de León.  David õppis palju uut maailma tippu kuuluvatelt ökoloogidelt, kelle seas  Rob Salguero GómezMark Rees,  Dylan Childs ja Steve Ellner. Praegu on David väga huvitatud AM seente elutsüklist ning loodab vast-omandatud teadmisi ka üsna pea rakendada!

Täname kursuse korraldajaid suurepärase aja eest Sheffieldis!

Taimede mükoriisse staatuse roll taimede ja krohmseente koosluste vahelises seoses

Jaanuar 2018

Potikatsete tulemused viitavad sellele, et taimede ja arbuskulaarmükoriissete (AM) seente koosluste koosseisuliste muutuste vahel on olemas vastastikune seos. Seega võiks ka looduses taime- ja AM seene koosluste varieerumine olla omavahel seotud. Hiljuti ajakirjas New Phytologist ilmunud uuringus kinnitab meie doktorant Lena Neuenkamp koos kaasautoritega taimede ja AM seente koosluste vahelise vastastikuse seose olemasolu alvari rohumaadel. Lääne-Eesti loopealsel läbi viidud uuringu tulemusena leiti, et taimede ja krohmseente koosluste vaheline seos nõrgenes suktsessiooni (avatud alvarilt noore männi metsani) käigus ning vastastikuse seose tugevus varieerus koos taimede arbuskulaarmükoriisse staatusega. Tugev seos taimede ja AM seente koosluste vahele oli proovialadel, kus taimekoosluses domineerisid obligatoorselt AM moodustavad taimed ning nõrk seos aladel, kus taimekoosluses domineerisid fakultatiivselt AM moodustavad taimed. Obligatoorsed AM taimed domineerivad tavaliselt alvaritel (nt liblikõielised, ravimtaimed) ning fakultatiivsed AM taimed domineerivad noortes männimetsades, kus valgustingimused on paljudele alvari taimeliikidele ebasobilikud.

Uuringu tulemused kinnitavad, et taimed ja AM seened on omavahel seotud ka koosluste tasemel ja taimede mükoriisne staatus  –  ehk kui suur on taimede sõltuvus mükoriisast –mõjutab nii taime kui ka seenekoosluste kujunemist. See teadmine on kasulik ökosüsteemide taastamisel, kuna näitab, et loodusliku AM seente koosluse lisamine referentsaladelt on vajalik olukorras, kus taastatavas ökosüsteemis domineerivad obligatoorsetelt AM taimed.

Varajane vastlapäev!

Jaanuar 2018

Arvestades ootamatult häid lumeolusid toimus taimeökoloogia ja makroökoloogia töörühmade sõprusliulaskmine, et need linad (artiklid) ikka pikad tuleks. Liugu sai lastud nii pitsakarpide, prügikottide kui vanade postrite peal. Vastlapäev on küll alles 13. veebruaril, aga hea lumeõnne peale ei saa lootma jääda, sest teadagi - parafraseerides vanarahva ütlust "Ega vihm taeva jää!"

Igikeltsas säilinud tuhandeid aastaid vana DNA aitab mõista taimede ja teiste organismide vaheliste mutualistlike suhete dünaamikat muutuvas kliimas

Jaanuar 2018

Kui me tunneme liike ja kooslusi, mis elasid maakeral väga ammu, ning suudame kirjeldada eluslooduse muutumismustreid paralleelselt suurte ajalooliste kliimamuutustega (nt jääaeg), siis on meil ka võimalus ennustada, mis toimub elusloodusega kaasaegsete globaalsete muutuste käigus. Iidse DNA järjestuste põhjal on võimalik uurida tuhandeid aastaid tagasi eksisteerinud elusloodust. Samas on sellise meetodi kasutamine võimalik vaid tingimustes, kus suhteliselt kergesti lagunev DNA säilib. Arktilistel aladel esinev  igikelts toimib kui hiiglaslik looduslik sügavkülmik, mis säilitab neis paigus kümneid tuhandeid aastaid tagasi elanud organismide DNA. Kopenhaageni Ülikooli professori Eske Willerslevi juhtimisel koguti ulatuslik igikeltsa DNA proovide andmestik, mille alusel rekonstrueeriti taimekooslused, mis asustasid Arktikat kuni  50 000 aastat tagasi. Meie töörühma liikmete Martin Zobel, John Davison ja Mari Moora juhtimisel analüüsiti seda andmestiku uuesti selgitamaks, kuidas taimedega seotud mutualistlike suhete (suhted, mis toimivad vastastikuse kasu saamise eesmärgil erinevate organismirühmade vahel) osatähtsus on mineviku kliimamuutustega seoses varieerunud. Konkreetselt olid vaatluse all kolm mutualismi tüüpi - seenjuur ehk mükoriisa, tolmeldamine ja õhulämmastiku siduv mutualism. Kuna taimkatte kujunemine ja säilimine on oluliselt sõltuv ka taimedele eluliselt vajalike mutualistlike partnerite olemasolust ja iseloomust, võimaldavad need tulemused, mis äsja avaldati ajakirjas Nature Communications ennustada, kuidas praegu toimuvad kliimamuutused võivad taimkatet mõjutada tulevikus.

Uudiste arhiiv:

2021: veebruar, märts, mai, juuli, august, september, oktoober
2020: veebruar, august, september, detsember
2019: jaanuar, veebruar, märts, aprill, juuni, juuli, september, november
2018: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, oktoober, november, detsember
2017: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2016: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2015: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuli, august, september, oktoober, november
2014: jaanuar, veebruar, mai, juuli, august, september, november, detsember
2013: jaanuar, veebruar, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2012: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, august, september, oktoober, november, detsember
2011: mai, juuni, september, oktoober, november