Change language
dehaze

Teaduse populariseerimine ja meediakajastus

Vahter, Tanel. Seente abita jääks põlluvili kängu. Postimees. 04.05. 2022.

Pilt, Ebe. Tootsi peenra põhimõtted kirjutati üleeuroopalisteks poliitikasoovitusteks. Postimees Teadus. 05.04.2022. 

Prestigious ERC grant helps identify the impact of land-use change on plant species and soil fertility. Research in Estonia. March 2022.

Pintsaar, Tiina. Euroopa teadusnõukogu 2 miljoni eurone grant eestlasele, mis osaliselt viiakse läbi Rootsis. Eesti Päevaleht. 18.03.2022.

Harrik, Airika. Hüljatud rohumaal räägivad taimed mikroobidega uut juttu. Novaator. 23.03.2022.

Tartus hakatakse uurima, kuidas mullaelanike kooselureeglid on pea peale pööratud. Postimees Teadus. 18.03.2022.

Harrik, Airika. Eesti teadlane hakkab miljonigrandi toel uurima maakasutuse muutuse mõju. Novaator. 17.03.2022.

Teadusgrant aitab välja selgitada maakasutuse muutuse mõju taimeliikidele ja mullaviljakusele. Aripäev Põllumajandus.ee 21.03.2022

Kukin, Kelly 2022. Kopsakas uurimistoetus viib teadlase ka piiri taha tööle. Tartu Postimees, 22.03.2022

Oidermaa, Jaan-Juhan. 2021. Suuruuring heidab valgust maailma taimede muutlikkusele maa all ja peal. Novaator ja saade Labor Vikerraadios. Samal teemal räägitakse ka Kuku raadio saates Ilmaparandaja.

Hellerma, Juhan. 2021. Põllutaimi toitvaid krohmseeni ohustab liigne kemikaalide kasutamine. Novaator. 31.08.2021.

Vahter, Tanel. 2021. Uus mullauuring tagab ligipääsu mullaelustiku andmetele. Postimees, Maa-elu. 06.08.2021

Vahter, Tanel. 2021 . Teadlased hakkavad mullaelustiku seiremeetodeid arendama. Maaleht 03.08.2021

Öpik, Maarja. 2021. Kuue samba taga. Kuku raadio. 24.05.2021.

Moora, Mari. 2021. Vestlus Tartu Kunstimuuseumis. 21.04 2021.

Mägi, Marko. 2021. Teadlased otsivad miljonitele seeneliikidele nimesid. Novaator 27.04.2021.

Öpik Maarja. 2021. Tippteadus või teenuslabor? Postimees 31.03.2021

Zobel Martin. 2021. Mitmekesisuse mitu mõõdet. Postimees 19.03.2021 

Mägi Marko. 2021. Doktoritöö: mulla elurikkus aitab hinnata inimeste mõju ökosüsteemile. Novaator 14.01.2021

Hiiesalu Inga & Vahter Tanel. 2020. Liigirikkaimad põllumullad on Lääne-Eestis ja vaesemad Pandivere ümbruses. Postimees, Maa-elu. 19.11.2020

Maran Kaur. 2020. Mulla saladustest kosmosejaamani-Eesti teaduse tippude tipus troonib elurikkuse uurimine. Postimees AK. 28.11.2020 

Mägi Marko. 2020. Doktoritöö: mulla mikroseente määramine on nüüd lihtsam. ERR Novaator. 19.08.2020

Mägi Marko. 2019. Linnud kannavad koos seemnetega edasi ka tähtsaid mikroskoopilisi seeni. ERR Novaator. 16.04.2019

Hiiesalu Inga & Vahter Tanel. 2019. Teadlased hakkavad uurima põllumuldade seeneelustikku. Postimees, Maa-elu. 24.01.2019

Vahter Tanel. 2018. Põllumajandus - vivaarium või ökosüsteem? Schola Biotheoretica XIV (145−151). Eesti Looduseuurijate Selts, Sulemees. 

Hiiesalu Inga & Vahter Tanel. 2018. Elurikkuse kaitse põllumajanduse ökoloogilise intensiivistamise abil. Schola Biotheoretica XLIV (151−159). Eesti Looduseuurijate Selts, Sulemees.

Öpik Maarja. 2018. Metsast, mullast, seentest ja põllust ehk Krohmseente elurikkus looduses ja inimesele, Schola Biotheoretica XLIV (113-126), Tartu, Sulemees.

Marju Himma. 2018. TÜ uuring: iidne DNA aitab ennustada tuleviku kliimamuutuste mõju taimedel. ERR Novaator. 11.01.2018

Silja Ratt. 2017. Vana metsa maha võttes hävivad seente elupaigad. Maa Elu. 28.09.2017.

Laura Altmets. 2016. Välismaa teadlased käisid Muhus loopealseid uurimas. Meie Maa. 16.07.2016.

Siim-Kaarel Sepp. 2017. Krohmseened ja inimmõju. XLIII Teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikus: "Baer" (157-161).

Tanel Vahter. 2017. Tibu või krokodill ehk krohmseente inokulaatidest keskkonnas. XLIII Teoreetilise bioloogia kevadkooli kogumikus: "Baer" (163-172).

Martin Zobel: globaalmuutustest ja elurikkusest. Maa loodus hakkab väsima. Postimees. 31.03.2017

Teadlased üritavad alvarite liigirikkust taastada seente abil. Intervjuu ajalehele Saarte hääl. Tanel Vahter. 21.01.2017

Teaduspalavik: tants ümber DNA. I osa; II osa, III osa. ERRi teadussari, kus osales ka Mari Moora. Esmaeeter detsember 2016.

New Phytologist toimetaja Maarja Öpik: "Olgem uudishimulikud". Ajakirja New Phytologist toimetajat tutvustav video. Salvestatud 2016.

Seente ja taimede elujõuline liit – mükoriisa. Mari Moora postitus blogis "Rikas elu ...".15.07.2016

KUKU PIKALI! Maailma mõjukaim Eesti teadlane: „Ma hoian niitmisega tagasi“. Intervjuu ajalehele Eesti Ekspress. Martin Zobel. 27.04.2016

Bioloog Inga Hiiesalu on uurinuid taimi ka 5400 meetri kõrgusel. Intervjuu ajalehele Vooremaa. Inga Hiiesalu. 19.03.2016 

Eesti teadlaste tulised arutelud Science’is. Marju Himma. Sirp. 18.03.2016

Ökoloogiline küür tekitab taimeteadlaste seas vaidlusi. Arko Olesk. Postimees. 12.03.2016 

Tartu ülikooli teadlased kaardistasid üleilmse levikuga krohmseeni. ERR Novaator. 28.08.2015

Mükoriisaseened. Vikerraadio saade „Huvitaja“. 28.08.2015

Unikaalne uuring kaardistas ökosüsteemide ja elurikkuse seoseid. ERR Novaator. 17.07.2015

Tippteadlane Mari Moora: ökoloogia on põnev nagu kriminalistika. Intervjuu portaalile ERR Novaator. 8.07.2015

Uudishimust teadlaseks. Intervjuu ajakirjale „Mari“. Mari Moora 02.2015

Elurikkuse varjatud mustrid. Martin Zobel. Horisont 6/2014.

Jääaja eel lokkasid põhjaaladel lilled. Postimees, 06.02.2014

Kukkuv Õun 15.12.2013

ETV saade „Püramiidi tipus“, salvestatud 2012

ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Mari Moora niidutaimedest

ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Martin Zobel liigirikkusest

ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Maarja Öpik AM seened

ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Martin Zobel niidul

ETV saade „Püramiidi tipus“, 2012, Jaak Albert Metsoja luhad

Doktoritöö tõestas sarapuu kasulikkust. Intervjuu ajalehele „Tartu Postimees“. Kadri Koorem 11.2012

Kadri Koorem tutvustab lastele lilli. ETV lastesaade. Tule õue! 11.2012

Kümme aastat kestnud eksperiment : heinamaa, päikesepaiste ja … suhkur. Maakodu, 3.10.2012

Martin Zobel teab, kuidas laiendada ökoloogia vaatepunkte ning joonistada bioloogina maailmast täpsemat kaarti. Kirjutas Margus Maidla.  AKADEEMILINE KESKUS: KesKus’i lugudesari Eesti akadeemikutest. 7.02.2012

Maarja Öpik. 2012. DNA-liigid ehk kuidas uurida organisme, keda oleme näinud vaid DNA järjestustena. Laanisto L, Öpik M, Vanatoa A, Kull K (toim). Elurikkuse mõte ja mõõt (94-100). Tartu, Eesti Loodusuurijate Selts

Sõnastik. Ökosüsteem. Martin Zobel, Vikerraadio, 24.04.2010

Eesti seeneteadlaste suur avastus. Martin Zobel. Priit Ennet, Vikerraadio, 11.04.2010

Tartu teadlaste andmebaas selgitab seente ja taimede seoseid. ETV, Aktuaalne Kaamera, 21.03.2010

Kukkuv Õun 14.07.2009

Maailma taastusravi algab nähtamatutest seentest. Eesti Päevaleht, 3.09.2009 

Sarapuu salapärane mõju salukuusiku alustaimestikule. Kadri Koorem, Eesti Loodus 2009/12

Mitmekesisust on üha olulisem uurida.  Intervjuu Martin Zobeliga, Eesti Loodus 2008/12. 

Taimede maa-alune salaelu saab avalikuks. Martin Zobel, Maarja Öpik, Eesti Loodus 2006/8

MARTIN ZOBEL: Miks liigid välja surevad? Eesti Päevaleht, 31.08.2005

Maarja Öpik. 2005. Pettus kooselus – näiteid mükoriissetest suhetest. Öpik M, Tulva I, Puura I. (toim) Vale teooria (77-86). Tartu, Sulemees.

Maarja Öpik. 2004. Kasud ja kulud arbuskulaar-mükoriisses sümbioosis. Tulva I, Öpik M, Puura I (toim). Tasakaalu teooria (116-125). Tartu, Sulemees.

Mükoriisa on kasulik nii taimele kui ka seenele. Leho Tedersoo, Maarja Öpik, Eesti Loodus 2004/3