Change language
dehaze

Taimeökoloogia töögrupp

Taimeökoloogia töögrupi tegevus aitab heita valgust sellele, millised on mitmekesisuse varieerumise põhjused nii taime- kui seenekooslustes. Seda teades saame välja pakkuda ka parimad viisid bioloogilise mitmekesisuse kaitseks. Loe rohkem...

Uudised

Töögrupp tervitab uut liiget

Detsember 2012

Meie töögrupiga ühines Inga Hiiesalu, kes kaitses värskelt doktorikraadi Makroökoloogia töögrupi juures. Inga uueks väljakutseks on ühendada teadmised taimede maa-alusest mitmekesisusest arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisusega. Ootame põnevusega arvukalt uusi artikleid!

Kursus koosluseökoloogia meetoditest

Detsember 2012

Taimeökoloogia töögrupi liige Lars Götzenberger ja Francesco de Bello Tšehhi Teaduste Akadeemiast korraldavad kahepäevase kursuse, mille käigus on võimalik tutvuda koosluse analüüsimiseks sobivate meetoditega programmis R. Kursus toimub juulis 2013, vahetult peale Tartus toimuvat Rahvusvahelise Taimkatteteaduse Assotsiatsiooni konverentsi. Kursuse sihtgrupiks on magistri- ja doktoriõppes olevad tudengid aga vabade kohtade olemasolul saavad osaleda ka järeldoktorantuuris olevad teadurid. Kõnealune kursus annab ülevaate teooriatest, mis arvatakse olevat koosluste “kokku panemise” taga ning tutvutakse juhuslikustamise meetoditega, mis võimaldavad testida nende teooriate kehtimist. Rohkem informatsiooni leiad kursuse kodulehelt.

Doktoritöö kaitsmine

November 2012

Neljapäeval, 15. novembril, kaitses Kadri Koorem doktoritööd pealkirjaga "Abiootiliste ja biootiliste tegurite väikeseskaalalise varieerumise mõju metsa alustaimestiku struktuurile ja koosseisule". Palju õnne! Doktoritöö leidis kajastamist ka Tartu Postimehes, vaata siit. 

Guillaume Decocq'i külastus

November 2012

Meie töögruppi külastas Prof. Guillaume Decocq Prantsusmaalt Jules Verne de Picardie Ülikoolist. Prof. Decocq andis seminari pealkirjaga "Prunus serotina EHRH. invasion in North-French forests: at the crossroads in disciplines", kus rääkis invasiivsete taimeliikidega seotud probleemidest. Oma visiidi käigus arutas prof. Decocq koostöövõimalusi taimeökoloogia töögrupiga ning oli ka Kadri Kooremi doktoritöö oponendiks.

Lastesaates räägiti lilledest

November 2012

Taimeökoloogia töögrupi doktorant Kadri Koorem tutvustas lastele erineva suuruse ja kujuga õisi. Vaata lastesaadet siit.

Uus artikkel selgitab AM seente mõju taimekooslusele

Oktoober 2012

Mitmete taimeökoloogia töögrupi liikmete ühise pingutusena valmis artikkel, mis näitab, et AM seente mõju taimekooslusele sõltub mullaviljakusest. Nii võib AM seente aktiivsuse maha surumine viia muutusteni taimekoosluse koosseisus kui mullaviljakus on kõrge ja pärssida idandite kasvu kui mullaviljakus on madal. Värskelt avaldatud artikkel on üks esimesi, milles esitletakse looduslikes tingimustes tehtud eksperimendi tulemusi ning keskendutakse samaaegselt mitmetele taimekoosluse aspektidele. Loe rohkem siit.

Külalisdoktorandid

Oktoober 2012

Oktoobris ja novembris töötavad meie töörühmas külalisdoktorantidena Sara Varela Cervero ja Gabriel Grilli. Neid juhendab taimeökoloogia töörühmas töötamise ajal Maarja Öpik.

Sara uurib arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisust semiariidses ökosüsteemis Sierra de Baza looduspargis Hispaanias. Tema juhendaja on Dr. Conception Azcon-Aguilar (Estacion Experimental del Zaidin, CSIC, Granada, Hispaania).

Gabriel uurib arbuskulaar-mükoriissete seente mitmekesisust fragmenteeritud maastikul Chaco metsapiirkonnas Kesk-Argentiinas. Tema juhendaja on Dr. Carlos Urcelay (Universidad Nacional de Córdoba, Córdoba, Argentiina).

Taastamisökoloogia konverents

September 2012

Taimeökoloogia töögrupi liikmed Jaak-Albert Metsoja ja Tsipe Aavik osalesid taastamisökoloogia alasel konverentsil České Budějovices, Tšehhis. Jaak-Albert Metsoja pidas ettekande luhtade taastamisest ning Tsipe Aavik rääkis geneetiliste meetodite kasutamisest taastamismeetmete edukuse hindamisel.

Uus artikkel paljastab AM seente dünaamika mullas

August 2012

John Davison jt avaldasid artikli, kus uuriti Järvselja ürgmetsa arbuskulaar-mükoriisseid (AM) seenekooslusi mullast eraldatud DNA põhjal. AM seened on taimejuuri asustavad mikroskoopilised organismid, mis vahendavad toitainete ja vee trantsporti mullast ja on seetõttu olulised taimede kasvu mõjutavad organismid. Mullas elavad erinevad AM seeneliigid moodustavad kooslusi, mis interakteeruvad läheduses kasvavate peremeestaimedega ja mõjutavad antud taimekoosluste liigilist mitmekesisust ja struktuuri. Senimaani on teadlastel väga vähe teavet selle kohta, kuidas AM seenekooslused mullas varieeruvad ruumis ja ajas (näiteks kasvuperioodi jooksul). Uurimusest selgub, et mulla AM seenekooslused varieeruvad oluliselt ruumis – kümnekonna meetri jooksul muutub oluliselt seente liigiline koosseis. Taoline laigulisus võib tuleneda ürgmetsa ruumilisest struktuurist, kus noorte ja vanade puude rühmad vahelduvad häiludega. Samas ei muutu AM seenekooslused oluliselt ajas ning jäävad enam-vähem samasuguseks kogu kasvuperioodi vältel. AM seente mullakooslused moodustavad püsiva liigifondi, millest erinevad AM seene- ja taimeliikide  assotsiatsioonid kasvuperioodi jooksul moodustuvad ja arenevad. Loe rohkem siit.

Ekskursioon Lääne-Eestis

Juuni 2012

Mitmed taimeökoloogia töögrupi liikmed osalesid neli päeva kestnud ekskursioonil Lääne-Eestis. Ekskursiooni eesmärgiks oli välja valida selle piirkonna huvitavaimad ja tüüpilisemad taimekooslused, kuhu viia 2013. aastal Tartusse IAVS’i konverentsile tulevad teadlased. Vaata galeriist, milliseid kauneid vaateid ekskursiooni pakkus.

Uus suund taimekoosluste kujunemise uurimisel

Juuni 2012

Martin Zobel ja Lars Götzenberger avaldasid koostöös Francesco de Bello ning teiste kolleegidega ajakirjas Ecology taimekoosluste kujunemist käsitleva artikli. Taimeökolooge on ammu huvitanud küsimus, mis printsiibil „pannakse kooslused kokku“ mingis piirkonnas olemasolevatest liikidest. Seda on võimalik uurida, kui võrrelda vaatluse all oleva piirkonna liigifondi ja liikide funktsionaalseid tüüpe konkreetse koosluse omaga. Koosluses ei ole reeglina esindatud  terve liigifond, sest reaalne liigirikkus on sageli mõjutatud biootilistest interaktsioonidest nagu konkurents. Artikkel pakub koosluste kujunemise uurimiseks välja uue meetodi, mis arvestab koosluse liigifondi ja uurib, kui palju ja milliste omadustega liigid on esindatud (või esindamata) konkreetses koosluses.

Kaitsmised taimeökoloogia töögrupis

Juuni 2012

Bakalaureusekraadi kaitses Eva Lind, kelle töö kandis pealkirja ”Biootilised interaktsioonid taimekooslustes”. Palju õnne!

Töögruppi külastas Harry Olde Venterink

Mai 2012

Harry Olde Venterink, Šveitsi Riikliku Tehnoloogiainstituudi taimeökoloog, külastas meie töögruppi. Harry Olde Venterink uurib peamiste toitainete, (C):N:P, biogeokeemilisi tagamaid ning nende suhte ökoloogilisi tagajärgi erinevates ökosüsteemides. Tartus olles andis ta seminari ning arutas võimalusi koostööks taimeökoloogia töögrupiga. 

Ettekanne EGU üldkoosolekul

Aprill 2012

Vanemteadur Mari Moora osales EGU (European Geosciences Union) 2012 aasta üldkoosolekul, mis toimus 22-27 aprillil Viinis. Üritusel oli rohkem kui 11000 osavõtjat 95 riigist. M. Moora esines seal ettekandega "Maakasutuse mõju arbuskulaar mükoriissete seente kooslustele mullas."

Arbuskulaar-mükoriissete seenekoosluste kirjeldamine: mida arvestada ja kuhu edasi

Märts 2012

M.Öpik ja M.Moora avaldasid kommentaari kahe värske artikli kohta, mis kasutavad kaheosalist võrgustikuanalüüsi arbuskulaar-mükoriissete seente (AM) koosluste kirjeldamiseks. Võrgustikuanalüüs uurib organismidevahelisi seoseid koosluse tasemel – antud töödes AM taimekoosluse ja nende juuri asustavate AM seenekoosluste seoseid. Kommentaar rõhutab proovivõtustrateegia olulisust, käsitleb termini “spetsiifilisus” erinevaid kasutusi (interaktsiooni, kasvukoha jne. spetsiifilisus), kutsub üles rohkem kirjeldama AM seente autökoloogilisi tunnuseid, ning loomulikult sekveneerima rohkem Glomeromycota liike.

Projekti ECOCHANGE lõppkonverents

Märts 2012

20.03-22.03.2012 toimus Zürichis Euroopa Liidu FP6 raamprogrammi integreeritud projekti ECOCHANGE lõppkonverents – Euroopa vaade tuleviku mitmekesisusele ja ökosüsteemidele. Konverentsil osalesid nii ECOCHANGE’i konsortsiumi liikmed kui ka külalised Euroopast, USA-st ja Kanadast. Töögrupi liikmetest võtsid konverentsist osa M.Zobel ja M.Moora. M.Moora esines ettekandega "Arktiliste taimekoosluste struktuur minevikus".

Ekspeditsioon Islandile

Veebruar 2012

Doktorant Kadri Koorem osales 2011-nda aasta augustikuus Maateaduste ja Ökoloogia Doktorikooli korraldatud kompleksekspeditsioonil Islandile. Kolme nädala jooksul nautisid geoloogia-, geograafia-, zooloogia-, merebioloogia- ja botaanikadoktorandid ehedat Islandi loodust elades telkides ning tehes erialaseid välitöid. Vaata ka ekspeditsiooni kirjeldust doktorikooli kodulehel ning kajastust ajakirjas UT.

Töörühma seminar

Veebruar 2012

15-17 veebruaril toimus Pärnus taimeökoloogia töörühma seminar, kus arutati seni veel avaldamata teadustulemuste ning uute ideede üle. Lisaks taimeökoloogia töörühma liikmetele osalesid seminaril ka meie töörühma liikmetega koostööd tegevad kolleegid Tartu Ülikooli makroökoloogia töörühmast ja taimede evolutsioonilise ökoloogia töörühmast ning Münsteri Ülikooli ökosüsteemide uuringute töörühmast.

AM seente kooslus mõjutab taimede kasvu

Veebruar 2012

Annika Uibopuu, Mari Moora, Maarja Öpik ja Martin Zobel avaldasid artikli, kus uurisid erinevate arbuskulaar-mükoriissete (AM) seenekoosluste mõju metsa alustaimestikus kasvavatele taimedele. Nimelt võib inimese poolt mõjutatud metsaökosüsteemides AM seenekoosluste koosseis ning mitmekesisus varieeruda, ning nagu artiklist selgub, varieerub ka AM seenekoosluste mõju taimeliikidele. Kasvuhoones tehtud katse näitab, et uuritud taimeliigid kasvavad küpse metsa AM seenekooslusega paremini kui noorendiku mulla AM seenekooslusega. Metsa majandamine võib alustaimestikku mõjutada AM seenekooslust muutes. Loe rohkem siit.

Uus artikkel selgitab, kas niitmise mõju luhaniitudele sõltub nende veerežiimist

Jaanuar 2012

Jaak-Albert Metsoja koos kolleegidega avaldas artikli, milles uuris niitmise mõju niiskematele ning kuivematele luhaniitudele. Nad võrdlesid Alam-Pedja looduskaitseala Pedja ja Põltsamaa jõgede niidetud ja niitmata luhtade taimkatet 2000. ja 2010. aasta andmete põhjal. Niitmine suurendas ühel uurimisalal suhteliselt kuivemate taimekoosluste liigirikkust ning muutis oluliselt liigilist koosseisu ja ühtlustas liikide ruumilist jaotust kõigil uurimisaladel ja kooslustes. Liigiline koosseis muutus enim suhteliselt kõrgemal asetsevate kuivemate niitude puhul ning vähim luha madalaimatel osadel asuvates suurtarnastikes. Vastavalt indikaatorliikide analüüsile osutas Ranunculus auricomus kuivemate ja niiskete niitude hooldatust, Carex cespitosa ja Calamagrostis canescens aga vastavalt suurtarnastike ja niiskete niitude hüljatust. Loe rohkem.

Uudiste arhiiv:

2021: veebruar, märts, mai, juuli, august, september, oktoober
2020: veebruar, august, september, detsember
2019: jaanuar, veebruar, märts, aprill, juuni, juuli, september, november
2018: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, oktoober, november, detsember
2017: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2016: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2015: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuli, august, september, oktoober, november
2014: jaanuar, veebruar, mai, juuli, august, september, november, detsember
2013: jaanuar, veebruar, aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november, detsember
2012: jaanuar, veebruar, märts, aprill, mai, juuni, august, september, oktoober, november, detsember
2011: mai, juuni, september, oktoober, november